| et |      
Avalehekülg Tasub teada

Represseeritute Keskuse nõustamispunkt

Murtud Rukkilille Ühingu Represseeritute Keskuse nõustamispunkt Tartu Puuetega Inieste Koja ruumides asukohaga:
Rahu tn. 8 Tartu 50112 on avatud üks kord iga kuu kolmandal neljapäeval kell 14.00 - 17.00.
Info telefonil:
+372 5044249
+372 53853941

Sõlmitud koostöölepingud

Need alljärgnevad koostöölepped ei luba unustada lähiajaloos läbi elatud õudusi ega kõrvale heita esivanemate tarkust ja kombeid.

1. Koostööleping Lasnamäe linnaosa valitsuse ja Murtud Rukkilille Ühingu vahel 24.05.2005
2. Koostöökokkulepe Tallinna linna ja Murtud Rukkilille Ühingu vahel 14.09.2007
3. Koostööleping Mõniste sõpruskondade vahel 22.02.2012
4. Isamaa ja Res Publica Liidu ning Murtud Rukkilille Ühingu vaheline koostööleping 19.02.2013
5. Eesti Reformierakonna ning Murtud Rukkilille Ühingu koostööleping 10.05.2017
6. Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi ja Leedu Vabariigi represseeritute koostööleping 14.06.2017
7. Eesti Keskerakonna ja Murtud Rukkilille Ühingu koostööleping 17.06.2017

Lepingute sisuga tutvumine võimalik ühingu juhatuse nõusolekul.
MRÜ

Rukkilille fondi statuut

Toetuse saajateks on abivajajad, kelle elukoht on Eesti Vabariik ja kes omavad kehtivat represseeritu tunnistust, mis on välja antud „Okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse” alusel.

Toetusi makstakse ning tehakse eraldisi teenusteks rahaliste vahendite piisavuse korral.
Toetusi eraldatakse hädavajalike kulutuste osaliseks või täielikuks katmiseks üks kord aastas.

Toetuse maksmise juhud:
abivahendite ostmiseks,
ühekordseks toetuseks,
elamispinna kütteks,
retseptiravimite ostukulude kompenseerimiseks,
sõidupiletite hüvitamine kodu ja raviasutuste vahel.

Toetuse saamiseks peab taotleja esitama avalduse Murtud Rukkilille Ühingule, milles põhjendab toetuse saamise vajadust ning lisab sissetulekuid ja kulusid tõendavad dokumendid.

Toetuse taotleja avalduse vaatab 30 päeva jooksul läbi represseeritute keskuse nõustamispunkt ja esitab taotluse kohta ettepaneku ühingu juhatusele vastuvõtmiseks.
Toetuse andmisel ja suuruse määramisel arvestatakse taotleja üldist materiaalset olukorda, tervislikku seisundit, vanust ja võimet toime tulla.

Toetuse määramise või määramisest keeldumise korralduse koopia edastatakse taotlejale 5 päeva jooksul pärast vastuvõtmist.

Määratud taotlus kantakse taotleja, teenuse osutaja või abivajaja pangakontole.
Tulenevalt avaliku teabe seaduse (AvTs) § 35 lg 1 p 14 on teave toetuse taotlemise kohta ühingusiseseks kasutamiseks mõeldud teave, mille edastamine kolmandatele isikutele on keelatud tulenevalt AvTs § 38 lg 3.

Hea tahte avaldusena saab teha annetuse Murtud Rukkilille Ühingu Rukkilille fondi arvele EE172200221045511854 (selgitusse rukkilill)

Eesti Rahva Muuseumi Aastaraamat 58

Eesti Rahva Muuseumi Aastaraamat.pdf

 

Rahvarinde muuseum ootab fotosid ja meenutusi...

 

Rahandusministeeriumi 2014.aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri

 
Väljavõte “Sotsiaalministeeriumi valitsemisala”
 
Toetused represseeritutele 2 080 000 eurot, vähenemine 90 000 eurot 
 
Toetuste maksmise aluseks on okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seadus. Vastavalt sellele on represseeritud isiku tunnistuse omanikul õigus saada tervise taastamise toetust 160 eurot aastas ravi kohta dokumente esitamata. Represseeritu tunnistust omab käesoleval ajal 12 654 isikut. Tervisetoetuse saajaid on prognoositud 2014. a 12 000 isikule. Samas on represseeritu pensionilisa saajaid 14 033 isikut ja nende seast võib lisanduda tervise taastamise toetuse saajaid. 
Transpordikulude hüvitist makstakse kuni 50% sõidupileti hinnast või sõidukulust, kuid mitte rohkem kui 32 eurot kalendriaastas, saajaid planeeritud 2014. aastal 5 000 isikut. 
Kulu vähenemine on seotud saajate arvu vähenemisega. 
 
 
Väljavõte “Siseministeeriumi Regionaalministri valitsemisala”
 
Sihtasutusele Eesti Represseeritute Abistamise Fond 255 646 eurot. 
Toetuse eesmärgiks on represseeritute esindusorganisatsioonide toetamine ning läbi nende repressioonide ja vabadusvõitluse ajaloo uurimine ning mälestuste jäädvustamine.
 
Statistikaameti andmetel elas 2011. aastal suhtelises vaesuses iga kuues Eesti laps ning absoluutses vaesuses või sügavas materiaalses ilmajäetuses iga üheteistkümnes. Sügavas materiaalses ilmajäetuses on pered, kes ei saa võimaldada endale vähemalt nelja komponenti järgnevast üheksast: 1) üüri- ja kommunaalkulude õigeaegset tasumist, 2) kodu piisavalt soojana hoidmist, 3) ettenägematuid kulutusi, 4) üle päeva liha, kala või nendega samaväärsete valkude söömist, 5) nädalast puhkust kodust eemal kogu perele, 6) autot, 7) pesumasinat, 8) televiisorit või 9) telefoni.
Eesti laste vaesuse näitajad on õige pisut madalamad kui Euroopa Liidu vastavad keskmised, samas võrreldes Soome ja Rootsi lastega on Eesti laste vaesuse näitajad tunduvalt kõrgemad.
 
Www.ohtuleht.ee/538489
Saurus CMS @ Veebimajutus.ee