| et |      
Avalehekülg Uudised

Konverentsist Rõhutud Aegade Päev osavõtjate pöördumine oma riigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni poole

27.03.2019

 Balti mere ääres on kolm imelist rahvust ja riiki - Eesti, Läti ja Leedu. Meid seovad sarnane ajalugu, elulaad, aga ka sarnased kannatused okupatsiooniajal. Me mõistame üksteist.

Tänavu möödub 70 aastat 1949. aasta märtsiküüditamisest. See õudne sündmus on jätnud sügava jälje meie ajaloolisse mällu. Me ei tohi neid sündmusi unustada ning peame sellest rääkima ka järeltulevatele põlvedele - ikka selleks, et minevikust õppida ning mõista, mis on kujundanud Balti riikide rahvaid just selliseks, nagu me praegu oleme.

 

Me ei süüdista kedagi ega mõista hukka, kuid meie õigus on nõuda, et:

  1. Meil oleks võimalus vabalt külastada repressioonidega seotud kohti Venemaal.

  2. Meil oleks ligipääs repressioonidega seotud arhiividele ning võimalus teha järelpärimisi.

  3. Venemaa tunnistaks Balti riikide rahvaste küüditamisi ning leiaks võimalusi, kuidas tehtud kannatusi leevendada.

 

Represseeritute organisatsioonid Eestis, Lätis ja Leedus:

Murtud Rukkilille Ühing / Eesti

Poliitiliselt represseeritute Klubi Sarma / Läti

Ühendus LEMTIS / Leedu

  

Tallinnas 22.03.2019


ОБРАЩЕНИЕ членов конференции, посвященной Дню Угнетенных Времен, к правтительству Республики и к Российской Федерации

У берегов Балтийского моря расположены три прекрасных народа и государства -Эстония, Латвия и Литва. Нас объединяют похожая история, жизненный уклад и одинаковые страдания во время окупационного периода. Мы понимаем друг друга.

Сегодня исполняется 70 лет со дня мартовской депортации 1949 года. Эти страшные события оставили глубокий след в исторической памяти наших народов. Мы не должны забывать эти события, должны об этом рассказывать и будущим поколениям — для того, чтобы учиться на ошибках прошлого и понимать, что преобразовало Прибалтийские государства в такие, какими они сейчас стали.

 

Мы никого не обвиняем и не осуждаем, но мы имеем право требовать, чтобы:

1. У нас была возможность посещать связанные с депортацией места в России.

2. У нас был доступ к архивным документам, связанным с репрессиями и возможность делать дополнительно запросы.

3. Россия признала депортацию прибалтийских народов и нашла возможности, как смягчить причиненные страдания.

 

Организации репрессированных Эстонии, Латвии и Литвы:

Общество Надломленного Василька (Эстония)

Клуб политических репрессированных Сарма (Латвия)

Общество ЛЕМТИС (Литва)

 

 

Таллинн 22.03.2019    

 

Ajaratas veereb, ajaratas veereb – veereb üle maa ja vee …

17.12.2018

https://youtu.be/98_3DSEO3CM

Nõnda laulis õbluke tütarlaps kaunil ja kõlaval häälel ilusal advendiajal Paide Kultuurikeskuse avaras kontsertsaalis.
Pühapäeval, üheksanda detsembri ennelõunal, oli Paidesse kogunenud rahvast üle Eesti. Murtud Rukkilille Ühing korraldas siin aastalõpu piduliku aktus-kontserdi oma liikmetele ja külalistele. Saabujatele oli kaetud kena kohvilaud, kus võis väikest reisiväsimust peletada kuuma kohvi ja saiakesega. Samas kõrval, Kultuurikeskuse avaras fuajees, tervitas külalisi kolmeliikmeline pillimeeste ansambel rahvalike meloodiatega, muutes kohvijoomise nauditavaks muusikaliseks elamuseks.

Kell kaksteist algas pidulik aktus-kontsert. Enne kontserdi algust tervitasid rahvast Paide linnapea hr Priit Värk, Murtud Rukkilille Ühingu esimees hr Enno Uibo, Riigikogu liige, endine kultuuriminister, pr Urve Tiidus, Eesti Memento Liidu juhatuse esimees hr Arnold Aljaste jt. Murtud Rukkilille Ühing on vabatahtlik ühing, mille liikmed on represseeritud nõukogude võimu poolt ja imekspandav on see, kuidas hr Enno Uibo on suutnud selle ühingu organiseerida ühtseks ja tugevaks avalikuks jõuks. Auditoorium oli valdavalt hallipäine, sest nendest õudsetest aegadest on möödumas juba 70 aastat. Meie peamine ülesanne ongi meenutada ja teadvustada nooremale põlvkonnale neid ammumöödunud aegu, et noored teaksid ja oskaksid vastu seista võimalikule taoliste sündmuste kordumisele, sest imperialistliku suurriigi taastamisest unistajaid on meist ida pool veel piisavalt.

 ***

Enno Uibo tervitus külalistele

Kontsert algas väikese küüditamisteemalise etendusega. Lavale tuli noor neiu, kes jutustas eesti rahva ajaloost. „Me ei tulnud siia eile ega üleeile, meie rahvas on siin elanud juba tuhandeid aastaid!“. Poole sõna pealt ilmus nurga tagant välja punaste pagunitega politruk, haaras neiu kaasa ja saatis Siberi teele. Järgnes väga meeleolukas ja isamaateemaline kontsert väljapaistvate esinejate poolt. Esines Paide Naiskoor, kolm taati Lätimaalt, Aluksnest ja Ukulele Vellekesed. Läti pillimehed laulsid küll läti keeles, kuid meloodiad ja professionaalne esitus sulasid hästi kokku kogu kontserdi meeleoluga. Rahvas tänas läti pillimehi kestva aplausiga.

Ukulele Vellekesed laulsid rahvalikke laule, millede tekstid olid kauge Siberi avarustes saanud tavatekstist pisut erineva sõnastuse. Kõikide laulude sõnades võis siiski aimata suurt isamaaarmastust ja kodumaaigatsust. Ei ole siin maailmas midagi ilusamat, kui mälestus emast ja kallis Isamaa. Huvitav oli see, et rahval paluti kaasa laulda ja kogu saalist kostis vaikne, kuid kindel ja katkematu lauluhääl. Selline kooslaulmine muutis rahva ühtseks ja kõikide osavõtjate palgeil peegeldus sügav meeleliigutus. Kooslaulmise vahepalaks oli esinejate ja korraldajate autasustamine. Hr Enno Uibol oli kõikidele esinejatele ettevalmistatud kinkekotid, mis ta soojade sõnade saatel siis asjaosalistele üle andis. See oli tõesti üks väga tore ja hästi korraldatud kontsert.

Paide naiskoor

 

Aluksne pillimehed Lätimaalt

 

Ukulele Vellekesed

 

Kandlemees Sander Karu

 

Pärast kontserti paluti rahvas Kultuurikeskuse kohvikusse väikesele lõunasöögile. Ka kohvikus oli muusikaline üllatus, kui seal esines einestajatele tuntud kandlemees hr Sander Karu oma kaasahaarava kandlemängu ja lauludega. Suur tänu Murtud Rukkilille Ühingule ja korraldajatele, Paide Kultuurikeskuse kollektiivile, tänu kellele jääb kohalviibijaile kauaks meelde ilus aastalõpp Paides.

Tiit Uus, osavõtja

 

Boris Tuchi intervjuu Enno Uiboga ajalehes Stolitsa

11.11.2018

http://stolitsa.ee/search/post/230011?pattern=Борис%20Тух&type=all&year=2018

MRÜ

13. oktoober kell 12. oo toimub Susi hotellis teemapäev sotsiaalne hoolivus. Peterburi tee 48

05.10.2018

 

Juuniküüditamise aastapäev – 14.06.2018

21.06.2018

Meenutamaks ja mäletamaks koledusi, mis toimusid 77 aastat tagasi, kui nõukogude võim saatis Siberi pärapõrgusse kümneid tuhandeid ilma mingisuguse süüta Eestimaa parimaid tütreid ja poegi, toimus Tamsalus Kultuurimaja ees asuva mälestuskivi juures väikene rahvakoosolek. Kultuurimaja juhataja pr Tiia Uudeberg, Tamsalu Murtud Rukkilille ühingu esinaine pr Malle Annus ja kohaliku muuseumi juhataja hr Aadu Uudmäe asetasid lilled ning pärjad mälestuskivi ette austuseks nendele Tamsalu inimestele, kes viidi ka siit Siberi teele.

Elvi Klein, Anne-Elss Hiiop, Vello ja Anu Hobustkoppel, Ahto ja Malle Annus, Aadu Uudmäe, Tiit Uus, Vladimir Mürk, Anne Hallik, Saade Uus ja Hanno Tamm

Tamsalust sõitsime edasi Kehra raudteejaama juurde, kus toimus samuti küüditamise ohvrite mälestuskivi juures rahva kogunemine ja lillede ning pärgade panek mälestuskivi jalamile. Terve tee jutustas Hanno väga huvitavaid lugusid teeäärsete ja pisut kaugemal asuvate külade ning talude kohta. Hanno teadis nende külade ajalugu seepärast hästi, et tema vanavanemate elukoht asus ka siinses piirkonnas. Kehras oli rahvast palju sest kohale tulid ka Tallinna poolt Murtud Rukkilille Ühingu liikmed eesotsas ühingu juhi Enno Uiboga. Anija vallavalitsuse poolt asetas pärja abivallavanem, pr Marge Raja. Sõnavõtuga esinedes ütles Enno Uibo, et kuigi on möödunud juba 77 aastat juuniküüditamisest, on meie ülesanne ikka meenutada ja selgitada nooremale põlvkonnale toimunud õudusi, mis aitab ka neil endile toimunut teadvustada ning seista selle eest, et taolised sündmused ei korduks enam iialgi. Sõnavõttude vahel esitas Kehra naiskoor kauneid isamaalisi laule. Sõnavõtuga esines veel pr Malle Annus jt. Kehra koguduse pastor Indrek Luide kutsus kõiki hoolivusele ja mõistmisele kaaskodanike suhtes. 

Pärast mälestuskivi juurest lahkumist oli kõigile külalistele Kehra raudteejaamas kaetud laud suupistetega. Raudteejaamas võttis sõna ka Väike-Maarja tuntud ajaloolane Hanno Tamm, kes rääkis sündmustest seoses EV100 tähistamisega ja tutvustas rahvale ka tammepuu ravivat- ning jõuduandvat võimet inimesele. 

 

Sõnavõtuga esineb Murtud Rukkilille Ühingu esimees Enno Uibo,tagapoolKehra naiskoor

 

Kehra koguduse pastor Indrek Luideja ajaloolane Sakust, Hanno Tamm vestlushoos Kehra raudteejaama kõrval represseeritute auks püstitatud mälestuskivi juures 

Tutvusime ka Kehra raudteejaama muuseumis väljapanekutega Vabadussõja päevilt. Kehra raudteejaamas asus Eesti Vabadussõja murdelahingute ajal 1918.–1919. aastavahetusel I Diviisi staap. Väljapanekute hulgas oli ka põhjalik ülevaade Eesti Vabadussõja ajal tegutsenud soomusrongidest, nende juhtidest ja isikkoosseisudest.

 

I Diviisi ülem kindralmajor Aleksander Tõnissonmurdelahingute ajal 1918–1919 Kehra raudteejaamas asunud I Diviisi staabis

Pärast koosviibimise lõppu sõitis osa virumaalasi veel Anija mõisa, et tutvuda sealse mõisa elu-oluga ja maitsta ka mõisakohvikus tegutseva pr Ülle Niinemetsa firma poolt valmistatud hõrgutisi.


Tiit Uus
osavõtja

14.06.2018 Kodu päev

19.04.2018 Tipud saavad kokku suvel Saaremaal Vilsandil

28.03.2018 Küüditamise aastapäeva tähistamine Jüriöö pargis

25.01.2018 Sotsiaalkaitse minister kohtus 19.01. 2018 a Susi hotellis Murtud Rukkilille Ühingu esindusega

27.12.2017 Ilmus raamat "Kalevipoja lapsed 2"

19.09.2017 Külas Läti saatusekaaslastel ja sõpradel

06.07.2017 Keskerakond ja Murtud Rukkilille Ühing teevad koostööd

06.07.2017 Baltimaade represseeritud sõlmisid koostöölepingu


Arhiiv
Saurus CMS @ Veebimajutus.ee