| et |      
Avalehekülg Uudised

Juuniküüditamise aastapäev – 14.06.2018

21.06.2018

Meenutamaks ja mäletamaks koledusi, mis toimusid 77 aastat tagasi, kui nõukogude võim saatis Siberi pärapõrgusse kümneid tuhandeid ilma mingisuguse süüta Eestimaa parimaid tütreid ja poegi, toimus Tamsalus Kultuurimaja ees asuva mälestuskivi juures väikene rahvakoosolek. Kultuurimaja juhataja pr Tiia Uudeberg, Tamsalu Murtud Rukkilille ühingu esinaine pr Malle Annus ja kohaliku muuseumi juhataja hr Aadu Uudmäe asetasid lilled ning pärjad mälestuskivi ette austuseks nendele Tamsalu inimestele, kes viidi ka siit Siberi teele.

Elvi Klein, Anne-Elss Hiiop, Vello ja Anu Hobustkoppel, Ahto ja Malle Annus, Aadu Uudmäe, Tiit Uus, Vladimir Mürk, Anne Hallik, Saade Uus ja Hanno Tamm

Tamsalust sõitsime edasi Kehra raudteejaama juurde, kus toimus samuti küüditamise ohvrite mälestuskivi juures rahva kogunemine ja lillede ning pärgade panek mälestuskivi jalamile. Terve tee jutustas Hanno väga huvitavaid lugusid teeäärsete ja pisut kaugemal asuvate külade ning talude kohta. Hanno teadis nende külade ajalugu seepärast hästi, et tema vanavanemate elukoht asus ka siinses piirkonnas. Kehras oli rahvast palju sest kohale tulid ka Tallinna poolt Murtud Rukkilille Ühingu liikmed eesotsas ühingu juhi Enno Uiboga. Anija vallavalitsuse poolt asetas pärja abivallavanem, pr Marge Raja. Sõnavõtuga esinedes ütles Enno Uibo, et kuigi on möödunud juba 77 aastat juuniküüditamisest, on meie ülesanne ikka meenutada ja selgitada nooremale põlvkonnale toimunud õudusi, mis aitab ka neil endile toimunut teadvustada ning seista selle eest, et taolised sündmused ei korduks enam iialgi. Sõnavõttude vahel esitas Kehra naiskoor kauneid isamaalisi laule. Sõnavõtuga esines veel pr Malle Annus jt. Kehra koguduse pastor Indrek Luide kutsus kõiki hoolivusele ja mõistmisele kaaskodanike suhtes. 

Pärast mälestuskivi juurest lahkumist oli kõigile külalistele Kehra raudteejaamas kaetud laud suupistetega. Raudteejaamas võttis sõna ka Väike-Maarja tuntud ajaloolane Hanno Tamm, kes rääkis sündmustest seoses EV100 tähistamisega ja tutvustas rahvale ka tammepuu ravivat- ning jõuduandvat võimet inimesele. 

 

Sõnavõtuga esineb Murtud Rukkilille Ühingu esimees Enno Uibo,tagapoolKehra naiskoor

 

Kehra koguduse pastor Indrek Luideja ajaloolane Sakust, Hanno Tamm vestlushoos Kehra raudteejaama kõrval represseeritute auks püstitatud mälestuskivi juures 

Tutvusime ka Kehra raudteejaama muuseumis väljapanekutega Vabadussõja päevilt. Kehra raudteejaamas asus Eesti Vabadussõja murdelahingute ajal 1918.–1919. aastavahetusel I Diviisi staap. Väljapanekute hulgas oli ka põhjalik ülevaade Eesti Vabadussõja ajal tegutsenud soomusrongidest, nende juhtidest ja isikkoosseisudest.

 

I Diviisi ülem kindralmajor Aleksander Tõnissonmurdelahingute ajal 1918–1919 Kehra raudteejaamas asunud I Diviisi staabis

Pärast koosviibimise lõppu sõitis osa virumaalasi veel Anija mõisa, et tutvuda sealse mõisa elu-oluga ja maitsta ka mõisakohvikus tegutseva pr Ülle Niinemetsa firma poolt valmistatud hõrgutisi.


Tiit Uus
osavõtja

Kodu päev

14.06.2018

"Loomal on urg, linnul on pesa ja inimesel on kodu. Kas suuudame elu kujutada ette ilma nendeta. Kodu on mu kindlus, ütlevad inglased. Kodu on koht, kust me tuleme ja kuhu läheme.Kodust on palju kirjutatud laule ja jutustatud lugusid, kodu on arvatavasti tähtsuselt kolmas jututeema ilmanähtuste, -olude ja armastuse järel. Aastas on küll 365 päeva ja nendest paljud on tähtpäevana kirjas, aga kodupäeva kalendrist ei leia. Miks on see nii? Kodu vajab samuti kaitset, hoolt ja armastust nagu kõik elusolendid. Vähe teame arhitekte, kes on ehitanud ehitise. Palju me teame neid, kes kodu kaitstes on andnud kõige kallima – oma elu."
Murtud Rukkilille Ühingu korraldamisel saadakse maikuu viimasel laupäeval kokku Jüriöö pargis, et üheskoos mäletada ja mälestada kõiki kodu rajajaid, ehitajaid ja kaitsjaid ning tähistada üheskoos Eesti kodu päeva. Sel aastal oli rõõm võõrustada kodu päeval ka külalisi Leedust ja Lätist.
Tervitussõnad laususid lisaks MRÜ esimees Enno Uibole ka justiitsminister Urmas Reinsalu ning Jüriöö pargi esindaja Janika Jüriöö, oma kogemusi ja mõtteid jagasid ka Ivars Kalkis Leedust ja Dzidra Mazika Lätist.

Traditsiooniliselt toimus ka kodu päevale pühendatud kirjandite kirjutamise konkurss "Kodu tähendus globaliseeruvas maailmas", mis andis kokkutulnutele võimaluse osa saada noore inimese ilmavaatest ja kogemusest. Tallinna Laagna Gümaasimumi 9. klassi õpilased jagasid omi mõtteid, arusaami, kogemust. Tunnustust väärivad kõik osalejad, sest igas töös oli midagi, mis oli omanäoline, huvitav, eriline.

MRÜ poolt välja pandud preemia vääriliseks osutus Emilia Niilo kirjutis, mille siinkohal ka avaldame: "Kõigil inimestel meie ümber on olemas oma kodu, kus on pere ja lähedased inimesed. Kodu on täis armastust ja hellust.
Sõnal “kodu” pole kindlat tähendust. Igaüks on mõelnud kodule omamoodi tähenduse ja iseloomustab seda just nii, kuidas seda näeb. Minu jaoks pole kodu lihtsalt korter või maja keset suurt linna, see on kindlus täis hoolivust. Kodus on minu pere ja koduloom ning seal on hubane olla. Meid ümbritsevad maailmas mured, töö ja kohustused ning kodus need küll ei kao, kuid seal saab puhkust, vähemalt korraks, kõigest häirivast.
Kodu valmistab meid ette algavaks eluteeks. Me omandame kodus erinevaid teadmisi, et oleksime valmis väljaspool toimuvate väljakutsete ja takistustega. Lähedased õpetavad toimetulekut ja suhtlemist ning lisaks seame end valmis kodust astuma jõudsalt arenevasse ja sotsialiseeruvasse maailma. Väikesest lapsest alates kuni täiskasvanuks saamiseni hoiab kodu meid kaitstult ja teeb olemise turvaliseks.
Maailm meie ümber on avatud ja täis palju erinevaid võimalusi. Peaaegu iga päev astume kodust välja, et saada osa sellest huvitavast maailmast. Leiame uusi tutvusi, suhtleme sõpradega, käime tööl ja koolis, kuid lõpuks ikkagist pöördume koju tagasi. Jõudes koju on esimene mõte, mis minu peast läbi käib, kindlasti see, et kodu on parim koht. Tore, kui on olemas paik, kuhu saab pärast väsitavat päeva minna.
Minu kodu on Eesti, mis sai hiljuti sajandivanuseks. Oleme tänulikud kõigile, kes on hoidnud ja arendanud seda väikest riiki täpselt sada aastat ja loonud just sellise kodu. Kõigi aastate jooksul on Eestil olnud nii häid kui ka halbu aegu ning eestlased on võidelnud oma kodu eest suurte riikide vastu ja võitnud. Hea meel on elada selles riigis, kus on imeilus loodus ja omamoodi toredad inimesed.
Kodu on armas ja lummav pesapaik, kus on mõnus aega veeta. Seal on kõik vajalik, et muuta oma tuju paremaks ning see on paik, millest ei tahaks kunagi loobuda."'

MRÜ

Tipud saavad kokku suvel Saaremaal Vilsandil

19.04.2018

Mis on ühist Saaremaa, Viimsi, Rõuge vallal ning Narva-Jõesuu linnal? Me leiame sealt oma kodukoha patrioodid, aktivistid, multitalendid, kes on löönud omavahel käed, et ühendada mõttelise teljega Eesti lääne-, põhja-, lõuna- ja idapoolseimad tipud ning algatanud liikumise Tipud Kokku. 

Tipud ja koostööpartner MTÜMurtud Rukkilille Ühing saavad kokku tänavu suvel 24.-26. augustil Vilsandi saarel. Lisaks sõprussuhete tugevdamisele, üksteise kultuuriga tutvumisele ning Lääne-Saaremaa vaatamisväärsustega tutvumisele keskendutakse seekord ka haldusreformi mõjudele—plaanis on jagada kogemusi ühinenud Saaremaa valla näitel. Tippude soov on viia kokku iga piirkonna ettevõtjad, kultuuriinimesed ning teised sama huviga inimesed, kellel võiks tutvusest ka edasisi koostööplaane sündida.

Kuidas kõik alguse sai?

2009. aastal algatas toonane Mõniste vald Võrumaal MTÜ Ääremaa Noored, et nelja Eesti kõigeäärepoolsema maavalla ehk tipu, Lümanda, Mõniste, Vaivara ja Viimsi mittetulundus­ühingud ja omavalitsused saaksid kokku tulla ja koos midagi põnevat ette võtta. Kokku tulemiseks on põhjuseid küllaga—isegi pisikeses Eestis on vahemaad piisavalt pikad, et teise paiga loodus, kultuur ning inimesed oleksid ääretult põnevad.

Käedühendanud tippe ühendab see, et kõik on pisemad maakohad. Idatippu esindavad endise Vaivara valla eestvedajad, kes nüüd Narva-Jõesuu linna koosseisus. Lõunast osalevad liikumises endise Mõniste valla esindajad, kes nüüd Rõuge valla tiiva all. Põhjatipu rahvas on Viimsi vallale kuuluvalt Prangli saarelt ning läänetipu koostööpartnerid on leitud Vilsandi kandist, endisest Kihelkonna, praegusest Saaremaa vallast.

Üksühendav lüli tippude vahel on MTÜMurtud Rukkilille Ühing. 2003. aastal asutatud ühing tegeleb represseeritutega, võtnud eesmärgiks represseeritute elukvaliteedi parandamise, ajaloolise mälu hoidmise, mälestuste kogumise. Üksühingu tegevuse läbivaid teemasid on kodu. Tipud Kokku liikumisse lülitus Murtud Rukkilille Ühing tänu sellele, et avas 2006. aastal endises Mõniste vallas Eesti Kodu mälestuskompleksi. See on pühendatud kõigitele kodudele, mis said kannatada sõjakeerises, ja inimestele, kes küüditamisega oma kodudest välja aeti, eemale perekonnast ja kodumaast. Nüüdseks on Eesti Kodu kompleksi kuuluva mälestustahvli koopiad ka Prangli saarel, Vaivaras, Saaremaal Lümanda külas avati ka läänetipu plaat, kuid seda veel kuhugi kinnitatud ei ole. Loodetavasti leiab plaat jäädava koha käesoleval suvel Vilsandil.

Murtud Rukkilille Ühingu esimehe Enno Uibo sõnul on mälestusplaadid kui koduseinad, mis tervikuna meenutavad kodu: “See kodu on nii suur ja tugev, et ükski kurjus seda hävitada ei suuda.

Eesti igas tipus on ühendav lüli ning mõtteline kodu on valminud. Olgu see kodu kõigi sõjakeerises hävinud või erinevatel põhjustel tühjaks jäänud kodude mälestuseks. Sümboliseerigu see ühtset Eestit, tervikut, kus ükskiäär pole üksi.”

 

Kontaktid

Põhi: Prangli saarevanem Terje Lilleoks (5649 0553)

Lõuna: Rõuge vallavanem Mailis Koger (5305 5555), vallavolikogu liige Katrin Roop (5624 3205)

Ida: Vaivara Sinimägede muuseumi juhataja Ivika Maidre (5647 4552), Narva-Jõesuu linnavolikogu liige Veronika Stepanova (527 3209).

Lääs: Saaremaa vallavolikogu liige Jaen Teär (5090343), Käti Teär-Riisaar (5056 817)

Murtud Rukkilille Ühing: Enno Uibo (5385 3941), Ere Uibo (526 8387)

Küüditamise aastapäeva tähistamine Jüriöö pargis

28.03.2018

25. märtsil 69 aastat tagasi toimus võigas sündmus, mille kirjeldamiseks ei jätku ikka veel sõnu. See oli süütute inimeste küüditamine. Suurriigi karistusoperatsioon. On teada et kurjategijaid karistatakse, kuid mis kurjategija on kolmepäevane lapseke või 95aastane rauk. Või naised, lapsed, perekonnad.

Üle 20 000 inimese topiti loomavagunitesse ja saadeti teadmatusse, saatesõnadega: lähete igaveseks ja tagasiteed ei ole!

Ometi tulime tagasi, mitte küll kõik, aga tulime siiski, nagu linnud oma lagunenud pesakastide juurde.

Kripeldab küsimus, kui kindlad võime olla, et midagi taolist enam ei kordu?

Murtud Rukkilille Ühingu liikmed meenutasid märtsiküüditamist Tallinnas Jüriöö pargis. Lippudega seisid auvalves Sisekaitseakadeemia kadetid.

Ühingul liikmed tänasid tulevasi seadusekaitsjad ja korravalvurid.

Pärast küünalde süütamist asetasid II maailmasõjas hukkunud eestlaste mälestusmärgi jalamile pärjad riigikogulane Urve Tiidus, kaaskannatajad Eesti Natsismiohvrite Ühingust ja Murtud Rukkilille Ühingu liikmed.

Kohvitassi taga mälestati läbielamisi ja tunti kohtumisest rõõmu.

Lepiti kokku, et kes tunneb huvi, võib Rukkilillede delegatsiooniga liituda 11. aprillil kell 13 Tallinnas Mustpeade majas toimuval koosviibimisel ja Patarei vanglasse kavandatava kommunismikuritegude muuseumi rahvusvahelise ideekonkursi tulemuste väljakuulutamisel.

 

 

 

Sotsiaalkaitse minister kohtus 19.01. 2018 a Susi hotellis Murtud Rukkilille Ühingu esindusega

25.01.2018

 

27.12.2017 Ilmus raamat "Kalevipoja lapsed 2"

19.09.2017 Külas Läti saatusekaaslastel ja sõpradel

06.07.2017 Keskerakond ja Murtud Rukkilille Ühing teevad koostööd

06.07.2017 Baltimaade represseeritud sõlmisid koostöölepingu

01.06.2017 Eesti Kodu päev Jüriöö pargis

10.05.2017 Reformierakond ja Murtud Rukkilille Ühing uuendasid koostöölepingut

09.05.2017 Kodu päevale pühendatud esseekonkurss kooliõpilastele "Kodu tähendus globaliseeruvas maailmas"

28.04.2017 Murtud Rukkilille Ühingu 20-liikmeline delegatsioon külas Stenbocki majas


Arhiiv
Saurus CMS @ Veebimajutus.ee