Metsavendade mälestusmärk ja pingid on avatud

Posted by: ere uibo - Posted on:

Metsavendade ja nende toetajate mälestussamba- ja pinkide avamine Mõnistes

Vaata pilte SIIT. Fotode autor Simmo Saar.

ERR kajastus mälestussamba avamiselt SIIN.

Eesti Endiste Metsavendade Liit avas 22. augustil tähistatava Rukkilille päeva raames Võrumaal asuvas Eesti Kodu mälestuskompleksis mälestussamba Eesti metsavendadele ja nende toetajatele ning Murtud Rukkilille Ühing avas mälestuspingid, millega mälestatakse Mõnistes võidelnud metsavendi.

Murtud Rukkilille Ühingu esimees Enno Uibol sõnul on Rõuge vallas Mõnistes asuv endise talutare asukohale rajatud Eesti Kodu mälestuskompleks metsavendade mälestussamba jaoks sümboolselt sobilik koht, sest nii kodudest küüditatuid kui metsa võitlema läinuid ühendas soov jõuda tagasi koju. “Mälestuskompleksis saavad koju tulla nii elavad kui ka hingekesed, kelle asukohta ei teata,” ütles Uibo.

Eesti metsavendadele ja nende toetajatele pühendatud mälestussammas on loodud metsavend Hugo Sturmi 1946. aastal valminud puidust skulptuuri suurendatud koopiana, kujutades kolme metsavenda, kes hoiavad kätel lillepärga ja sini-must-valget rahvuslippu kandvat naist. “Mälestussammas on tänuavaldus metsavendadele ja Eesti rahvale, kes okupeeritud Eesti Vabariigis metsavendi toetasid, riskides koos nendega oma kodu ja rahva vaba tuleviku nimel repressioonidega,” ütles Magnus.

Tänavune Rukkilille päev, mida traditsiooniliselt tähistatakse Eesti Kodu mälestuskompleksis Mõnistes, kuulub sel aastal XIII Valga militaarajaloo festivali programmi.

Mälestuskompleks “Eesti kodu” avati 2006. aasta juunis avati Võrumaal Mõniste vallas Hüti külas kunagise Mäekonnu talu asukohal Kompleks on pühendatud kõikidele eesti kodudele, mis said kannatada sõjakeerises ja inimestele, kes küüditamistega oma kodudest välja aeti eemale perekonnast ja kodumaast. Mälestusmärk kujutab endast kivist laotud seina, milles on aken, selle ees kõrgele ulatuv korsten ja paljastuv ahi. Nii sümboliseerib see ahervaret, milleks muutusid paljud eesti kodud pärast Teist maailmasõda ja suurküüditamisi. “Eesti kodu” peaks panema meid mõtlema, et kodu vajab kaitset ja samas andma ka lootust tulevikule, kodu kestvusele.

2007. aasta augustis avati seina kõrval vanast hiietammest tehtud peremeest kujutav puuskulptuur, mis sümboliseerib peremehe tagasitulekut Siberist. Kuju on pühendatud inimestele, kes tulid tagasi kodumaale peale pikki võõramaal oldud aastaid.

2019. aasta augustis avati Eesti Kodu mälestuskompleksi lähistele kaks uut objekti. Üks neist mälestusmärk “Vaikuse karje”, mis kujutab endast meie rahva kangelast Kalevipoega, kes meile omase visadusega lükkab laiali ajaloolised vaevaväravad, astudes välja okupatsioonide põrgust. Koopa külgseintel olevatel tahvlitel on kuritegelike okupatsioonirežiimide kuriteod numbrite keeles.