MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208 – 1227
allikad:
Läti Henriku kroonika, Taani hindamisraamat
eellugu:
Muinas-eestlased elasid külades, mis olid tekkinud põllunduseks soodsatesses kohtadesse või suuremate linnuste ümbrusesse. II aastatuhande alguses toimus suur rahvaarvu kasv, palju uusi külasid. Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna.Välisohu tõttu olid äärealade kihelkonnad liitunud maakondadeks. 13. saj. alguseks oli Eesti alal 45 kihelkonda, 8 suuremat maakonda (Harjumaa, Rävala, Virumaa, Läänemaa, Järvamaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala) ja 4 nn väike-maakonda (Alempois, Nurmekund, Vaiga ja Mõhu). Haldusüksusi juhtisid vanemad ja riikluse esimeseks märgiks oli vanemate nõukogu kooskäimine.
1187. Sigtuna vallutamine– oluline eestlaste välisvõit
1198. saabus regiooni piiskop Albert
1201. rajati Riia linn
konflikti põhjused:
- Eesti asus kahe suure religiooni piirimail ja kumbki pool tahtis muinas-eestlasi pöörata oma usku
konflikti kronoloogia:
I periood 1208-1212
1208. sakslased tungisid koos abivägedega Ugandisse – algas eestlaste muistne vabadusvõitlus
1210. Võnnu piiramine ja Ümera lahing
1211. Viljandi linna piiramine
1212. 3ks aastaks Toreida vaherahu (põhjusteks üldine kurnatus ja katk)
II periood 1215-1221
1215. alguses rikuvad sakslased vaherahu
1215. suvel alistuvad Ugandi ja Sakala
1217. meie võit Otepää all (liitlasteks venelased)
21.IX.1217. Madisepäeva lahing (hukkusid Kaupo ja Lembitu)
1219. taanlased vallutavad Põhja-Eesti
1220. rootslased Lihulasse – saarlased tapavad nad peaaegu täielikult maha (oluline võit meile)
III periood 1222-1227
1222. lüüakse taanlased Saaremaalt välja
1223. eestlaste üldine pealetung, kogu maa vabastati, pantvangid vahetati tagasi
1224. vallutati Tartu ja ülejäänud mandriosa
1227. Muhu ja Valjala vallutamine – muistne vabadusvõitlus jõudis lõpule
tulemuse põhjused:
- eestlaste sõjaline mahajäämus
- kohalikud hõimud aeti omavahel tülli
- inimjõude oli vähe ja kaitsetaktika oli mõeldud üskikute sõjakäikude, mitte suure vallutussõja vastu
- puudus riik
- talupojad võitlesid muu töö kõrvalt ehk amatöörid vs. professionaalid
Taani kuninga ja Liivi ordu vahel pidevad tülid ja sõjalised konfliktid Kesk-Eesti maade pärast.
1238. Stensby leping lahendab tülid
1242. Jäälahing – Vene väed hävitavad orduväe, kes tahtis liikuda vallutusretkel ida suunas
JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS 1343 – 1345
allikas:Bartholomäus Hoeneke “Liivimaa noorem riimkroonika”
konflikti põhjused:
- Harju-Virus oli tekkinud kümneid mõisu (23),kus talupoegade tingimusedolid pidevalt halvenenud
- Taani kuningas ei suutnud kontrollida oma siinseid vasalle ja Taani riigile oli ka raha vaja, seetõttu pidas kuningas paremaks Eestimaa ära müüa, võõrvõimud hakkasid omavahel kauplema
- valitses teatav segadus ja olukorra kasutasid ära talupojad
konflikti iseloom:
- tegemist oli muistse vabadusvõitluse viimase vaatusega, sest kunagi prii rahvas tegi viimase katse oma vabadus tagasi saada
- seda tõestab nii maakondade-vaheline koostöö kui ka rahvusvaheline toetus Rootsist ja Venemaalt
konflikti kronoloogia:
1343. 23. arpillil algas ülestõus Harjumaalt (Padise kloostri vallutamine)
4. mail toimusid Paides läbirääkimised orduga, mille käigus tapeti eestlaste kuningad
11. mai Kanavere lahing
14. mail lahing Tallinna all
24. juuli saarlased piiravad Pöide ordulinnust
1344. veebruaris vallutavad Saksa väed Karja linnuse, kuid pöörduvad kevadel mandrile tagasi
1345. pöördusid Saksa väed tagasi ja alistasid Saaremaa lõplikult – Jüriöö ülestõus olimaha surutud.
tulemused:
- jõudis lõpule Eesti ala alistamine
- hakkas kujunema pärisorjuslik kord
1396. Liivi ordu sõjakäik Tartu piiskopkonna vastu
1480. Ordu ründab Pihkvat, ei valluta
1481. venelaste rünnak, põletati Viljandi
1501. Plettenberg Venemaale, hiljem venelaste suur rüüsteretk Viljandi-, Tartu-, Järva-ja Virumaale
LIIVI SÕDA 1558-1583
allikas:Balthazar Russowi “Liivimaa provintsi kroonika” (ilmus 1578.a.)
konflikti põhjused:
Läänemeri ümber olid keskvõimule allutatud suurriigid: Rootsi püüdis laiendada oma mõjuvõimu ida suunas, võimsust kogus Poola, Läänemere väinades valitses Taani, Moskva suurvürstiriigi piirid ulatusid Liivimaani ja nende plaanide hulka kuulus ka Läänemere idakalda omale võitmine.
1554 kirjutasid ordu esindajad, Riia peapiiskop ja Tartu piiskop alla lepingule, mis kinnitas Tartu maksu. Vana-Liivimaal tihti ordu vs. Riia peapiiskop sisesõjad, seetõttu oli riik nõrk. 1557 Tartu maksu ei tasutud ja see saigi sõja alustamise ajendiks.
konflikti kronoloogia:
1558. 22. jaanuaril tungisid Vene väed Tartu piiskopkonda (rüüsteretk)– algas Liivi sõda.
1558. kevadel uus venelaste rünnak Liivimaale, mais alistus Narva, juulis Tartu ja lõppes Tartu piiskopkond. Augustis vallutati rida väiksemaid linnuseid.
1559. septembris ostis Taani kunn Frederik II 30 000 taalri eest Saare-Lääne piiskopkonna ja andis vend hertsog Magnusele.
1560. vene vägede uus pealetung, 2.augustil Hoomuli lahing – Liivi ordu viimane välilahing. Samal aastal langes Viljandi.
1560.-1561. talupoegade ülestõus Lääne- ja Harjumaal. Pealahing 1560 Koluveres, talupojad said lüüa
1561. juunis vallutasid rootslased Tallinna, kohe alistusid ka Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad. Põhja-Eesti Rootsile, kuningas Erik XIV alla.
1561. novembris vandusid Liivimaa aadel, Liivi ordumeister ja Riia peapiiskop truudust Sigismund II Augustile. Lõuna-Eesti Poolale, Liivi ordu lakkas olemast.
1561. saabus piiskop Magnus uuesti Saaremaale – Saare-Läänepiiskopkondliideti otseselt Taaniga.
1570.-1571. Magnus ja vene väed piiravad Tallinna, ei valluta.
1572.-1573. Ivan Julma juhtimisel vallutas vene vägi Karksi ja Paide, Koluveres said lüüa.
1575.-1576. vallutas Magnus vene-tatari vägede abil peaaegu terve Eesti va Tallinn ja Hiiumaa
1577. vene vägi piirab 7-nädalat Tallinna, aga ei valluta.
1579. Poola vallutab Stefan Batory juhtimisel venelaste käest tagasi Lõuna-Eesti
1581. Rootsi vallutab Pontus De la Gardie juhtimisel tagasi Põhja-Eesti
1582. Jam Zapolski rahuga läheb Lõuna-Eesti ametlikult Rzeczpospolita võimu alla.
1583. Pljussa vaherahuga Põhja-Eesti ametlikult Rootsile –Liivi sõda lõppes.
1600. algas uuesti sõda Liivimaa pärast. Kõigepealt olid edukad rootslased, siis poolakad.
1625. Gustav II Adolfi juhtimisel vallutati Tartu
1629. Altmargi vaherahuga loovutas Poola ametlikult kõik Väina jõest põhjas asuvad alad Rootsile.
1643.-1645. Taani-Rootsi sõda
1645. Brömsebrö rahuga läks Lääne- ja Saaremaa Rootsile.
PÕHJASÕDA 1700-1721
konflikti põhjused:
- Läänemeri oli kujunenud peaaegu Rootsi sisemereks. Poola, Taani ja Venemaa polnud rahul.
- Vene-Poola suhted olid paranenud.
- Rootsi liitlased Inglismaa, Prantsusmaa ja Saksa-Rooma keisririik madistasid omavahel.
- Rootsis oli 1695-97 suur näljahäda ja suri vana kuningas. Troonil kogenematu 15-a. Karl XI
- osa Eesti ja Liivi aadlist polnud Rootsi ülemvõimuga rahul
konflikti kronoloogia:
1699. Poola-Vene-Taani (vastavalt August II Tugev, Peeter I ja Frederik IV) ühiskokkulepe koostööks Rootsi vastu.
1700. 12.veebr. ründasid Poola väed Riia linna – algas Põhjasõda
1700. sügisel koondusid vene väed Narva alla, B. Šeremetjev laastas 5000 ratsanikuga Virumaad.
1700. 19. novembril jõudsid Rootsi väed Narvale appi, Vene väed purustati.
1701. sept. B. Šeremetjevi vene vägi uuesti Eestisse, löödi Rootslaste poolt tagasi.
1701. dets. jälle venelased Eestis, Erastvere lahingus esimene suurem võit.
1702. Hummuli lahingus said rootslased uuesti peksa.
1704. hävitati Kastres Rootsi Peipsi järve laevastik.
1704. juunis langesid venelastele Narva ja Tartu
1708. Vinni lahingus said Rootsi väed jälle venelaste käest kitli peale.
1709. Poltaava lahingus (Ukraina) hävitati Rootsi väed lõplikult.
1710. kapituleerusid Riia, Kuressaare, Pärnu ja Tallinn
1710. 29. sept. kirjutas Rootsi Harku mõisas Tallinna lähedal alla kapitulatsioonile.
1720. otsustav Vene-Rootsi merelahing
1721. allkirjastati Soomes Uusikaupunki rahu – Põhjasõda lõppes.
konflikti tulemused:
- Eesti ala ühendati Venemaaga
- rahvaarv oli langenud ~130 000 inimeseni
- maal valitses majanduslik kaos
1783. kehtestati pearaha, talurahvaga peeti maha nn Räpina Puuaiasõda
1788. alustas Rootsi kuningas Gustav III sõda Venemaa vastu.
1790. vallutati Paldiski.
1790. 13. mail toimus Rootsi ja Vene laevastike vahel Tallinna merelahing.
1790. Värala rahu lõpetas sõja, taastus sõjaeelne olukord.
1801. tungis Tallinna alla Horatio Nelsoni laevastik
1805. talurahvarahutused seoses 1804. aasta seadusega, Kose-Uuemõisa kokkupõrge Harjumaal, suruti maha
1809. aug.-sept. blokeerisid inglise ja rootsi sõjalaevad Paldiski sadamat
1841. Pühajärve sõda talurahvaga, suruti maha, oli seotud väljarändamisliikumisega
1858 2. juuni Mahtra sõda, suurem kokkupõrge, suruti maha
1905. 16. oktoobril Uuel turul suur rahvakoosolek revolutsiooni toetuseks – aeti relvadega laiali (veresaun)
detsembris Tallinnas ja Harjumaal kehtestati sõjaolukord.
16. detsembril rüüstasid relvastatud salgad mõisaid ja hävitasid viinavabrikuid. Võimud reageerisid karistussalkade saatmisega – 300 inimest tapeti.
I MAAILMASÕDA 1914-1918
Eesti alal olulist lahingutegevust ei toimunud, siin formeeriti, koolitati ja varustati uusi rindeüksusi, koondati ja toodeti varustust rindevägede jaoks.
Valmistuti ka sõjategevuse liikumiseks siinsetele aladele – ehitati merekindlustusi jne.
kronoloogia:
1915. augustis ilmusid Saksa sõjalaevad Eesti vetesse, tulistasid Kuressaare ja Pärnu linna. Pärnus lasti suurepaanikaga õhku “Wladhofi” tselluloositehas. Paldiskit pommitati tsepeliinilt – vähe kahjustusi.
1917. 2. märstil revolutsioonilised rahutused Tallinnas ja teistes suuremates linnades, mis aga peagi ja väheste ohvritega likvideeritakse.
septembri lõpus saksa väägede dessant Saaremaale
8. oktoobriks vallutatud kogu Lääne-Eesti
1918 18. veebruaril algas Saksa armee üldpealetung
21. veebr. langes Haapsalu
22. veebr. Valga
25. veebr. keskpäeval marssisid Saksa väed Tallinnasse
3. märtsiks olid sakslased vallutanud kogu Eesti territooriumi
1918. 11.novembril kirjutati alla Compiegne’i vaherahule – lõppes I maailmasõda.
tulemused:
- mobilisatsioonide tulemusena rindele saadetustest hukkus 10 000 eestlast, haavatute hulk oli palju suurem
- tööstusettevõtted olid keskendunud sõjatehnika ja –varustuse tootmisele
- suur puudus oli toorainest, kvalifitseeritud tööjõust, riigis oli palju Läti sõjapõgenikke, rahanduses ülikiire inflatsioon
VABADUSSÕDA 1918-1920
eellugu:
- kasutades Saksamaal puhkenud revolutsiooni tühistas Venemaa kõik kokkulepped sakslastega ja valmistus taastama impeeriumi piire.
- algavale interventsioonile püüti anta kodusõja iseloom, kasutades eesti enamlasi.
- 1918. novembris olid Eesti idapiiril ühelt poolt vene ja läti punaväeosad ja teiselt poolt Eesti Kaitseliidu, Eesti Rahvaväe ja Saksa armee üksused
- 22. novembril üritas punaarmee Narvat rünnata, ent sakslased lõid nad seekord veel tagasi, aga hakkasid siis kiiruga lahkuma.
kronoloogia:
1918. 28. novembril ründasid punaväed uuesti Narvat – algas Eesti Vabadussõda. Narva langes 29.XI
detsembris jätkus punaväe kiire edasitung: Jõhvi, Kunda, Rakvere, Tapa, Võru, Valga, Tartu.
1919 jaanuaris enamlaste edasitung aeglustus.
1919 6. jaanuaril algas Eesti vägede vastupealetung
14. jaanuar vabastati Tartu
19. jaanuar vabastati Narva
1. veebr. puhastati venelastest Valga ja Võru
4. veebr. kord majja Petseris
veebruaris põhilahingud lõunarindel – mitmed punaste läbimurded, mis suudeti peatada, ägedad lahingud Vastseliina-Orava ja Rõuge-Haanja all, kus murtigi venelaste rünnakuhoog.
veebruaris enamlaste õhutusel mäss Saaremaal, allasurumiseks kasutati repressioone.
mais algas Eesti vägede suurpealetung, kõigepealt läks Narva alt peale Vene Põhjakorpus.
juunis kohtus Balti Landeswehr ja Rauddiviis Eesti Rahvaväega. Järgnesid kokkupõrked, mis kasvasid üle sõjaliseks konfliktiks – raske neljapäevane lahing Võnnu all, mis lõppes 23. juunil eestlaste võiduga (võidupüha).
1919. suvel lahingutegevus peamiselt väljaspool Eestit.
oktoobris alustas Loodearmee pealetungi Petrogradile, eestlased toetasid tiibadelt.
oktoobris lätlastele appi P. Bermondt-Avalovi vastu.
novembri keskpaigaks jõudis punaarmee uuesti Narva alla.
novembri keskel suured kaotused Krivasoo ja Vääska läbimurrete likvideerimisel
31. detsembril lõpetasid verest tühjaks jooksnud Punaarmee polgud rünnakud
1920. 2. veebruaril allkirjastati Tartu rahu – Eesti Vabadussõda lõppes.
tulemused:
- Venemaa deklareeris, et tunnistab igaveseks ajaks Eesti iseseisvust
- kõik Venemaal elavad eestlased said õiguse kodumaale pöördumiseks
- Venemaa maksis Eestile 15 miljonit kuldrubla
- Venemaa lubas tagastada Eestist väljaviidud kultuurivarad
- Eesti võlad Venemaa ees tunnistati olematuiks
1924. 1.detsembril tungis 300 relvastatud kommunisti Tallinnas kallale valitsusasutustele, kuid 20 tsiviilohvriga lõppenud intsident lõpetati veel enne, kui kommud jõudsid Moskvast abi paluda.
II MAAILMASÕDA 1939-1945
eellugu:
- 23. augustil 1939.a. allkirjastati MRP
- 1. septembril algas II ms.
- septembris venitas neutraalne Eesti Poola allveelaeva Orzel interneerimisega, Nliit süüdistas.
- 28. september 1939. allkirjastati baaside leping, NLiidu sõjajõud olid juba Tallinna kohal ja piiridel.
- 18. oktoobril marssis vastavalt lepingule Eestisse 25 000 punaväelast.
- lääneriikidel polnud tahtmist Eesti saatuse vastu huvi tunda, aktiivne koostöö Läti ja Leeduga.
kronoloogia:
1940. 14 juunil algas sõjaline agressioon Eesti vastu – alla tulistati Soome reisilennuk.
16. juunil esitas Moskva Eestile ultimaatumi valitsuse väljavahetamiseks
17. juuni varahommikul ületas 80 000 venelast meie piiri, Narvas allkirjastas J. Laidoner Narva diktaadi.
1941. 7 juunil ületasid Wehrmachti väed Iklas Eesti piiri.
8. juunil loovutati vastupanuta Pärnu, Mõisaküla, Viljandi
9. juunil sama Valga ja Võruga
10. juunil Tartu lõunaosa, aga siis rinne peatus
22. juunil alustas Wehrmacht rünnakut Põltsamaalt Mustvee suunas
7. august Wehrmacht jõuab Kunda juures Soomelaheni
17. august vallutab W Narva
20.-28. august lahingud Tallinna all, W võit, punased saavad peksa.
sept-okt. lahingud jätkuvad Lääne-Eesti saartel
21.oktoober langeb Hiiumaa garnison
1944. uus russide pealetung.
veebruari keskel algavad võitlused Narva pärast, päriselt ära ei võetud
6. märts õhurünnak Narvale,linn hävitati
7. märts õhurünnak Tapale, linn hävitati
9. märts õhurünnak Tallinnale, suured purustused
25. märts õhurünnak Tartule, suured purustused
märts-aprill jätkuvad võitlused Narva pärast
26 juulil vallutasid venelased Narva, peatuma sunniti nad Sinimägedes (läbi aegade raskeimad lahingud Eesti aladel)
25. augustil langes punaste kätte Tartu
septembri keskel algas pealtung Suur- ja Väike-Emajõel
22. september punaarmee tankid sisenevad Tallinnasse
24. novembril vallutasid venkud ka Sõrve poolsaare kindlustused
konflikti tulemused:
- Eesti läks järgmiseks 50ks aastaks punarusside kätte
- Narva hävines täielikult, ülisuured purustused Tallinnas ja Tartus, hävis üle poole sõjaeelsest elamispinnast
- tööstusest hävitatud 45%, põlevkivitööstus kõige enam
- sadamad purustatud, raudtee 40% ulatuses kasutuskõlbmatu või olematu
- põllumajanduses vähenes külvipind ja kariloomade arv, langes saagikus
- rahvastik vähenes 200 000 inimese võrra
1991. jaanuaris üritasid impeeriumimeelsed jõud sõjaliselt Balti riike taltsutada, rünnati tsiviilobjekte Riias ja Vilniuses, inimohvrid.
1991. augustis riigipöördekatse Moskvas, tankid Tallinna tänavatel. Riigipööre kukub läbi, sõjalist konflikti ei teki.
20. AUGUSTIL 1991. a. KUULUTAB EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU VÄLJA “OTSUSE EESTI RIIKLIKUST ISESEISVUSEST”